Mis oleks kui Eest Vabariik saaks sajandaks aastapäevaks uue ja pidevalt uueneva vabaduse monumendi? Kas poleks ehk just nüüd, sajanda aastapäeva lävel, aeg uuesti ümber mõtestada seda, mida vabadus Eesti riigile ja Eesti inimestele tähendab?

Tänaseks on Vabadussõja Võidusammas ehtinud Vabaduse väljakut 8 aastat ning õnneks on enamjaolt ununenud palju negatiivset, mis monumendi rajamisega kaasnes: kiirustamine, tehnilised mured, tšehhi klaasitootjate saamatus, hoomamatu eelarve, ideoloogilised konfliktid. Kired on õnneks vaibunud, ent Võidusammas saab ajakirjanduse veergudel ikka sõna enamjaolt endiselt nende samade asjaolude valguses: klaasid purunevad või tuleb välja vahetada, sammas vajab remonti ning summad, mida ta ülalpidamiseks nõuab tunduvad tavainimesele ebamõistlikult suured.

Iga ehitis vajab remonti ja uuendamist. Ning nii nagu ehitisi uuendades kaasajastatakse neid vastavalt muutunud ühiskonna vajadustele, tehakse ümberehitusi säilitades osa vanast ja lisades uusi kihistusi, ehk oleks ka aeg vaadata natuke sügavamale Vabadussõja Võidusamba sisse ning mõelda, kas oleks ehk aeg veidi ulatuslikumaks uuenduskuuriks.

Vabadussõja Võidusamba rajamisega korrastati Ingeri bastioni serv, lisaks sambale loodi kogu ümbritsev keskkond, mis moodustab tegelikult enamiku monumendi keskkonnast. Lisaks sealsetele treppidele ja pandustele paikneb klaassamba sees veel teinegi sammas, betoonist konstruktsioon, mille kvaliteeti hinnati selle nomineerimisega “Aasta betoonehitis 2008” konkursile.

Mis oleks kui eemaldaksime monumendilt tema kõige rohkem negatiivset poleemikat - nii tehnilist kui ideoloogilist - tekitanud osa ning asendaksime selle millegi uuega? Kui võtaks ära kogu klaasist kõrguva ja ümbritseva ning avaksime aluskonstruktsiooni, mis saaks olla kandjaks uutele ideedele ja tõlgendustele?

Usun, et iga uus igavikulisele pretendeeriv lahendus tekitaks parandamatut vastuseisu - vabadust ei ole võimalik ühemõtteliselt, õigesti, kõigile vastuvõetavalt tõlgendada. Ent olulisem kui konkreetne lahendus, on pidev ja konstruktiivne diskussioon. Seega võiks olla Eesti tänapäevane vabaduse monument pidevas muutumises, kus olemasolevale monumendi infrastruktuurile tekib uus monument igal aastal. Sarnaselt Londoni Trafalgari väljaku neljandale postamendile, mis rahapuudusel pärast rajamist 1841. aastal üle 150 aasta tühjana seisis. Alates 1999. aastast on sinna rajatud ajutisi kaasaegseid skulptuure, mis pärast kuni paariaastast paiknemist pidevalt uue skulptuuriga asendatakse. Tänaseks on sellest vahetuva skulptuuriga monumendist saanud üks enim tähelepanu pälviv avalik kunstiteos maailmas, mille igakordset uuendust oodatakse ja kajastatakse laialdaselt.

Kas võiksime Vabadussõja Võidusambast mõelda sarnaselt? Mis oleks kui saaksime iga-aastaselt Vabariigi sünnipäeva tähistades avada ka uue Võidusamba? Ehk muutuks kogu Vabariigi aastapäeva tähistamine veelgi kaasavamaks kui lisaksime tänasele militaarse põhiakordiga üritusele Vabaduse väljakul ühe kunstilisema komponendi?

Kui Londoni monument valmib alati otsetellimusena mõne maailma tunnustatud kunstniku poolt, siis Vabaduse monumendi valimine peaks olema avatud ja kaasav altpoolt üles initsiatiiv, mille väljavalimisse peaks olema kaasatud ka avalikkus. Ka võimalik olemasolevat eelarvet ületav rahastus peaks tulema väljastpoolt riigisektorit, edukate Eesti ettevõtete ning inimeste abil. Avalik konkurss uutele lahendustele on avatud ning ootab kaasamõtlemist ning toetust.

Vahetades samba kuue, muutes vaid üht väikest osa monumendist, saaks sellele anda tagasi positiivse kuvandi, mida selline rahvuslikku enesemääratlust manifesteeriv monument kahtlemata vääriks. Ning samuti avaksime diskussiooni, mida vabadus tänases pidevalt muutuvas, globaalses, hübriidsete sõdade ning tõejärgse poliitika ajastul meile tähendada võiks. Iga kultuuri tugevust näitab tema stambivaba piiranguteta enesereflektsiooni võime, mille oluline abistaja võiks olla pidevalt muutumises olev Vabaduse monument. Hoiame oma vabaduse värske.

Äkki ongi Vabadussõja võidusamba sees peidus veel teine võidusammas, ehk oluliselt suuremgi kui see klaasine ümbris, mis praegu välja paistab?